HÄID
LIHAVÕTTEPÜHI!
Rikas ajalugu on mõjutanud kõiki Eesti
traditsioone ja pühasid. Ka lihavõtted ehk munadepühad on meil kiriklikule
tähtpäevale lisaks seotud mitmete paganlike kommetega ja tänased traditsioonid
ühendavad Vene, Skandinaavia ja Saksa kombeid.
Kiriklikud ülestõusmispühad on kokku sulandunud
rahvakalendri tähtpäevadega ja nii näeb enamik eestlasi munadepühades pigem
kevade ja soojema perioodi saabumist.
Saksa mõjutustel on ka Eestis taas
populaarsemaks muutumas šokolaadimunade ning värviliste sulgedega kodu
dekoreerimine, samal ajal hoiavad Eesti pered au sees munade värvimist ja
koksimist ning on toidulauda rikastanud traditsiooniliste Vene õigeusust
mõjutatud toodetega, näiteks pasha ja muud kohupiimamagustoidud ja kala
pakkumine munadepüha söögiks.
Iidset kuuluvad ka
kevadised suurpuhastused, kodu kaunistamine värskete okste, nartsisside-tulpide
ning tärkava muruga ning lõbusad üllatused.
Lahutamatu osa igast peretraditsioonist on aga
munade „koksimine“ ning sibulakoortega värvimine. Kel võimalus oma aeda
nautida, võiks sel ajal teha kevadise koristuse koos okste põletamisega ning
tuha sisse küpsema panna selle aasta esimesed tuhlid!
www.puhkaeestis.ee Eesti kevadpühade traditsioonidega saab
tutvuda Eesti
Vabaõhumuuseumis, kus igal aastal peetakse toredat Lihavõtte- ja
kevadlaata.
Ilusa ilma korral tasub aga kaaluda ka toredat
päeva Tallinna
Botaanikaaias, kus esimesed kevadlilled on juba tärganud ning puud
pungades.
Ülestõusmispühad on kirikukalendri olulisimaid
sündmusi ja lisaks teenistustele toimub samal ajal erinevates Eesti kirikutes
mitmeid kontserte.
Munad, kevad ja tärkav elu
on Lihavõttepühade tähisteks kõikjal maailmas – eestlased ei ole mingi erand. Peretraditsioonide
hulka kuuluvad ka kevadised suurpuhastused, kodu kaunistamine värskete okste,
nartsisside-tulpide ning tärkava muruga ning lõbusad üllatused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar